MARILUX

Ja ongi see aasta läbi. Löön kokku osa tähtsaid sündmusi.

1. Kevadel lõpetas Ingrid väga edukalt gümnaasiumi ja jätkas õpinguid TTÜ Tallinna Kolledžis. Hiljuti sai ta kuld medali võistlustantsus.

2. Saime hakkama autoplatsi kivitee ehitusega ja alumise korruse kahe toa remondiga.

3. Sai tehtud oma firma ja õpitud juurde teadmisi milles varem olin täitsa võhik.

4. Täitus ka üks soov ja selleks oli mootorratas.

Aasta alguses endale antud lubadus “minna õigel ajal magama” jäi kahjuks täitmata. Eks üritan Uuel aastal jälle. On olnud ka negatiivseid sündmusi, mis jätsid endast jälje. Üks neist oli ootamatu silmanägemise halvenemine. Kokkuvõttes on ikkagi aasta olnud vahva. Palju rõõmu oma saavutustega tegid lapsed. Nende üle olen alati uhkust tundnud.

Detsember on lõppemas, aga väljas puudub lumi ja termomeeter näitab juba mitu päeva +6 sooja. Muru on roheline, maja ees õitseb Lõvilõug. Mis toimub? Kas saab sedasi talve või Jõulutunne tekkida? Saab ikka. On vaja lihtsalt minna õigel ajal magama ja näha imekaunist und…  kuidas täistuledes seisab uhkelt keset Raekojaplatsi võimas kuusk ja kari pehmeid lambaid aedikus jälgivad sind tuima pilguga, aegajalt madalalt häälitsedes – mmeee… mmäää. Ja sa tunned lambavilla lõhna ja kare talvine õhk poeb mantli hõlmast sisse. Raekell lööb vaikselt täistundi. Kellegi soe käsi hoiab su kätt ja juhatab sinna kus Raekambris valitseb keskaja hõng ning viiplev küünal laual heidab paeseintele müstilisi varje. Sa tunned vürtsikat hõõgveini lõhna, selle maitse huultel ja vaikne jõulumuusika mõjuvad joovastavalt kogu hingele ja sa naeratad, kui keegi sööb sinu klaasi põhja jäänud üksiku sidruni viilu. Silmad sulgedes tunned soojust, rahu ja õnne ning sa ei märka mitte kedagi enda ümber. Sa vaid tunned et sa oled, sa elad ja näed ilusat und millest ei taha kunagi ärgata… ja kellegi soe käsi hoiab endiselt sinu kätt.

Vahest on reaalsus tõsiselt karm, siis unenäod olgu alati hämmastavalt ilusad. Head Vana-Aasta lõppu kõigile!